Õhtust tormi trotsides süütasid loomasõbrad Žoriku ausamba juures tema mälestuseks küünlad, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Žoriku lugu on tegelikult headusest ja hoolivusest, sest ilma kogukonna abita poleks see segavereline hulkurkoer Kalamaja tänavatel kuigi kaua vastu pidanud. Mingil moel suutis ta pugeda kohalike hinge ning talle toodi söögiks parimaid palu. Kalamajas oli ta tuntud tegelane.

“Võib-olla see koer oli vabaduse sümbol – meie plaanime ühtemoodi ja tema ikka teistmoodi. Ka siis, kui ta oli väga raskelt haige, ihkas ta ikka vabaduse poole – nii nagu ka inimesed,” rääkis Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap.

Žorikust räägivad legendid ning temast on ilmunud artikleid mitmes riigis. Ta ilmus vaikselt, ta polnud kuri, vaid ettevaatlik.

“Ma sain teda paitada tegelikult siis, kui ta oli haige. Ma kasutasin võimalust ja isegi kallistasin teda, aga see ei lähe arvesse, sest siis, kui ta oli täie tervise ja mõistuse juures, ta mind ligi ei lasknud,” rääkis Loomapäästegrupi eestvedaja Heiki Valner.

Žorik elas umbes paarikümneaastaseks ja viimased poolteist aastat veetis ta hoiukodus. Enne surma sai Žorik perega sõbraks.

“Ausalt, vahepeal mõtlesin, et ta igavesti elab. Nüüd on ta seal igal juhul terve ja vaba. Elu on selline,” rääkis Viktoria, kelle juures Žorik elu lõpus elas.