Millised Kalamaja päevi ootavad lapsed?

Meie kogukonna järelkasv on alati kaasatud Kalamaja päevade organiseerimisse ja selle läbiviimisesse! Lapsi saab rohkem kaasata ja sellele aitavad lisaks kodule kaasa ka lasteaiad, koolid, Kalamaja muuseum ja raamatukogu.

Lapsed etlevad lavaprogrammis, kauplevad laste Leluturul, võistlevad Laste rahvajooksul ja suuremad lapsed on igal aastal ka vabatahtlikena kogukonna festivali meeskonnas.

Lasterahvajooks, KMP2024, Foto: Meelis Allikas

 

Sel aastal arutasid Kalamaja Põhikooli 3a lapsed, mida Kalamaja päevad nende jaoks tähendavad ja mis festivali ajal kindlasti olema peab. Suur tänu huvijuht Kristina Ruusele, kes laste mõtted kirja pani ja Kalamaja päevade korraldusmeeskonnale edastas.

Read more

Kalamaja kogukonna kõrvakuulmisest

2024 aastal oli Kalamaja päevadel võimalik kõigil uudistada Eesti Vaegkuuljate Liidu Eesti esimest Kuulmisbussi, mille osalemise tegi võimalikuks Põhja-Tallinna Valitsus. Suur-suur tänu!
Bussis said külastajad tasuta (tavapäraselt on visiiditasu 5-10€) testida kuulmist ja nõu küsida nii kuulmislanguse, oma kuuldeaparaadi kui kõrvakuulmise kohta üldisemalt. Väga tihti me ei tea ja ei teadvusta, et meil on kuulmisprobleemid…
Kuulmisbussi meeskonna tagasiside oli Kalamaja päevade korraldustiimile väga positiivne. Neile meeldis nii Kamaja kui kalamajakad. Kõik kliendid olid olnud väga toredad! Loomulikult, Kalamaja päevad toovad alati kokku toredad inimesed ja koos luuakse mõnus vaba ja nauditav õhkkond!
Ehk soovid ka Sina teada, millise kokkuvõtte Kuulmisbussi meeskond testimistest tegi? Aga palun!
Testimise tulemjused
🦻 Testimisel oli kokku 40 inimest
🦻 2 käisid ka kuulmisapraraatide kohta nõu küsimas
🦻 Teenindada jõuti 8 inimest tunnis (tavaliselt 6 inimest, seega oldi produktiivsemad)
🦻 Külastajateks oli 14 meest ja 26 naist, keskmine vanus oli 51
🦻 Oma kuulmise esmakodseid testijaid oli 34 inimest ehk siis 85% tegid seda elus esimest korda
🦻 Kuulmislangus oli 23-l inimesel, ehk siis rohkem kui pooled inimesed olid vaegkuuljad ning said asjakohast ja usaldusväärset nõu, mida edasi teha. Teised said infot selle kohta, kuidas olemasolevat kuulmist hoida.
Huvi oli kuni päeva lõpuni väga suur, ilmselt oleks Kuulmisbussi meeskonnal tööd jätkunud hiliste tundideni 🙂

Kalamaja muuseum kutsub Kalamaja päevadeks lipukette õmblema!

Tere!
Kalamaja päevad 2025 toimuvad 17. ja 18. mail 2025. Ootame kohalikku kogukonda kaasa lööma Kalamaja päevade ettevalmistustel ning lisaks ootame kõiki kodus ülejäänud kangaid muuseumisse. Õmbleme koos Kalamaja päevade lava ja Kalamaja linnaruumi kaunistamiseks lipukesi ja lipuvanikuid.

Kodus üle jäänud kangad saab muuseumisse tuua kolmapäeval ja neljapäeval kell 13.00–20.00 ning reedest pühapäevani kell 11.00–18.00.

Kangad võiksid olla kirjud ja kui võimalik, siis puuvillased. Kangaid ootame kuni 13. veebruarini.
Lipukettide väljalõikamise ja õmblemiseks on kõik oodatud. Eelnevad oskused ei ole vajalikud, sest õmbleme koos, iga üks leiab endale jõukohase töö.

Kohtumised õmblemiseks toimuvad 13. veebruaril, 6. märtsil, 20. märtsil ja 3. aprillil Kalamaja muuseumis kell 17.30–20.00.
Oled oodatud kaasa aitama Kalamaja päevade korraldamisele!
TULEMUS: Neljas töötoas õmblesid vabatahtlikud Kalamaja muuseumis 250. meetrise lipuvaniku, kus on 527 lipukest.
Suur, suur tänu! Saame neid nii Kalamaja päevade kui ka teiste asumile oluliste sündmuste dekoratsioonidena kasutada 🙂


NB! Sel aastal saame 15 aastaseks!

Kalamaja päevad on Kalamaja asumi aasta suurim sündmus, kus avanevad kalamajakate südamed, uksed ja väravad! Sündmuse korraldavad Kalamaja asumi elanikud, asutused, ettevõtted ja ühingud.
17.mail toimub Kalamaja Kalma platsil kultuuriprogramm kohalike talentidega, Kalma haljakul Kalamaja Krempel ja laste Leluturg.
18.mail oled oodatud Kalamaja Avatud Hoovide päevale, mis annab võimaluse meie miljööväärtusliku puitmaja asumi ajaloolistesse aedadesse kiigata ja saada osa kogukonnatundest, seda ka ise oma rõõmsa meele ja lahke olekuga luues!
Projekti toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Avastused, mida ei oleks osanud oodata! 

Maailm on muutunud, kogukonna tegevused on taas ausse tõusnud ja inimesed on väsinud suurtest laatadest ja festivalidest eelistades koduseid, väiksemamahulisi kogukonnaüritusi, mille sisu loovad eelkõige oma kogukonna liikmed. 

Tore on ju mõtelda, et hakkame ise tegema, kuid kuskil on ikka kõvasti juurdunud harjumus, et meile tehakse ja meie tuleme kohale ja naudime. Ma julgen tõmmata paralleeli sellega, et mulle meeldib väga ratsutada, kuid mulle ei meeldi hobust puhastada ja talle sadulat selga panna jne, pärast sõitu tema seljast sadul eemaldada jne, jne… Ei. Ma soovin seda, et mulle tuuakse ratsutamiseks valmis hobune, mina ratsutan ja siis annan taas hobuse kellelegi üle, kes temaga tegeleb. Kui nii ei ole, siis ma ei ratsuta ja kõik! 

Kuid kui keegi teeb midagi, siis miks me kritiseerime? Teeme ise ja paremini! Valimata jätmine on ka valimine, just nii nagu suu kinni hoidmine, kui on võimalik see avada – siis, kui küsitakse arvamust, kutsutakse appi, kutsutakse panustama, vabatahtlikuks, meeskonda… Kui me ei taha olla kaasatud, ei ole meil õigust ka vinguda, eks?!?  

Read more

Kogukonna-arendaja Cormac Russelli sõnul on levinud ohtlik mõtteviis, et vastutab keegi teine: tervis on arstide käes, laste haridus on õpetaja käes jne. „Nii elades on iga inimese tegutsemis- ja otsustusvõime kärbunud ja vastutus käest antud,“ leiab ta.

Suured muutused algavad ühtsustundest

Cormac Russell: „Lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Mida on vaja, et kasvatada küla?“
KADRI KANGRO
Maikuu alguses külastas Eestit rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Cormac Russell, kes keskendub oma töös ressursipõhise kogukonna arendamise metoodika rakendamisele ehk on kogukondadele abiks nende tugevuste tuvastamisel ja vahendite kasutamisel. Eestisse jõudis ta kogukonnakeskse lähenemisviisi edendamise võrgustiku kaudu, kuhu kuulub partnereid valitsussektorist, vabakonnast ja ülikoolidest.
Kohtusin Cormac Russeliga äsja väärika Silletto auhinnaga pärjatud Kalamaja muuseumis. Silletto auhind antakse Euroopa muuseumidele, mille põhitegevus on kohalike elanike kaasamine ja ümbruskonna pärandi väärtustamine.

Read more