Maailm on muutunud, kogukonna tegevused on taas ausse tõusnud ja inimesed on väsinud suurtest laatadest ja festivalidest eelistades koduseid, väiksemamahulisi kogukonnaüritusi, mille sisu loovad eelkõige oma kogukonna liikmed. 

Tore on ju mõtelda, et hakkame ise tegema, kuid kuskil on ikka kõvasti juurdunud harjumus, et meile tehakse ja meie tuleme kohale ja naudime. Ma julgen tõmmata paralleeli sellega, et mulle meeldib väga ratsutada, kuid mulle ei meeldi hobust puhastada ja ratsastada, pärast sõitu tema seljast sadul eemaldada jne, jne… Ei. Ma soovin seda, et mulle tuuakse ratsavalmis hobune, mina ratsutan ja siis annan taas hobuse kellelegi üle, kes temaga tegeleb. Kui nii ei ole, siis ma ei ratsuta ja kõik! 

Kuid kui keegi teeb midagi, siis miks me kritiseerime? Teeme ise ja paremini! Valimata jätmine on ka valimine, just nii nagu suu kinni hoidmine, kui on võimalik see avada – siis, kui küsitakse arvamust, kutsutakse appi, kutsutakse panustama, vabatahtlikuks, meeskonda… Kui me ei taha olla kaasatud, et ole meil õigust ka vinguda, eks?!?  

Maailma muutumine tingis vajaduse ka Tänavafestival MTÜ tegevus üle vaadata. Soovime leida võimalused pakkuda omalt poolt teenuseid ja teavet, mis toetab kogukondlikku läbikäimist ja selle aktiveerimist just läbi kogukonnaürituste korraldamise. Küsisime endalt neli kuud tagasi, et kas ikka on võimalik, et inimesed, kes ühes piirkonnas elavad ja/ või töötavad ja peaks olema teatud osas ühiste huvidega, mõtlevad koos, mida teha soovivad ja hakkavad tegutsema, meie aga oleme vaid toetaja rollis. 

Arvasime, et mis siis ikka. Võtame teema arutada, vaatame üle üheksa tegevusaasta jooksul korraldatud festivali tagasisided jm tulemused, analüüsime ühingu tegevust, selle tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte, vaatame ühingu sisse ja ühingust väljapoole, püüame suhestuda selle suure ideega, et meil on lahke linn ja tore kogukond jne. Kirjeldasime kogukonna toimimise ja kogukonna festivali printsiibid ja vaatlesime, et kus me siis õige oma tegevustega asume.

Miks sündis kahe suure ja kuulsa Tallinna festivali korraldaja Tänavafestival MTÜ? 

Tavapäraselt sünnivad ametlikud asutused siis, kui neid on mingil eesmärgil vaja. Peab olema vajadus ja meil oli. Tänavafestival MTÜ loodi 2007. aastal eesmärgiga korraldada eelkõige kahte piirkondlikku festivali, milleks on Kalamaja päevad ja Uue Maailma päevad. 

Ma usun, et paljud inimesed teavad nii üht, kui teist festivali ning on seal osalenud. Meie eesmärk oli ametliku ühingu loomisega festivali korraldus muuta ametlikuks ja läbipaistvaks, omada füüsilist keha, mille alt toimub kirjavahetus, suhtlus koostööpartnerite ja klientidega, mille alt toimub ka korrektne raamatupidamine. 

Vastavalt põhikirjale on ühingu eesmärgiks pakkuda sisukaid vaba aja veetmise võimalusi, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas kultuuriürituste ja kaubanduse korraldamist. Ülemaks  eesmärgiks on kogukonna tugevdamine ühiste ettevõtmiste läbi, parandamaks linnaelanike elukeskkonda ning ühtsustunnet ja pakkuda igas vanusegrupis  külastajatele vahvat meelelahutust tasuta, et ka vähekindlustatud pered saaksid osa ühtsustundest kogukonnas, toetades oma kohaloluga seeläbi kohalikke artiste ja ettevõtjaid.

Läbi aastate on toimunud festivalide ajal toredad kontserdid, tänavalaat, kodukohvikud ja põnevad ettevõtmised, festivalid on muutunud populaarseks ja külaliste arv ületanud 10000 inimest! 

Nelja kuuga kuu peale

Just eelkõige Kalamaja päevad, kui suurem ja kuulsam festival, oli meil koos Kalamaja kogukonna ja koostööpartneritega nelja kuu jooksul peamiseks analüüsi objektiks.

Kui hinnata Kalamaja päevade viimaste aastate olemust võrreldes seda kogukonna üritusega, siis selgub, et Kalamaja päevad on siiani olnud segaüritus, kus on suuremal määral kogukonnaürituse tunnuseid ja vähemal määral tavalise ürituse tunnuseid. 

Millised need tunnused on? Seda saab lugeda kalamajapaevad.ee kodulehe Kogukonna rubriigist. 

Ponnistasime, mis me ponnitasime, kuid kogukonna kaasamise tagasiside jäi lahjaks ja ausalt öeldes oleks tahtnud nii mõnigi kord kõik lihtsalt kuu peale saata. Nagu meil muud asjalikku teha ei ole! On küll ja palju! Loosungid usalduse võitmisest jne olid küll kõlavad ja toredad, kuid selleks, et eestlases tekitada kogukonnavaim, on vaja kannatlikkust ja järjepidevat tööd. 

Ja, jah, see vaim ärkab ellu siis, kui on ühine vaenlane või väga suur probleem aga igapäeva elu on ju ka üks suur väljakutse ja me kõik saame midagi teha selleks, et olla ise parem, et luua esmalt endale turvaline ja armas kodu ja sõbralik kodune õhkkond ja siis panustada iga päev sellele, et meie tänavatel heliseks muusika ja naer, et meil oleks mugav ja turvaline ja mõnus elada. Iga päev saame endalt küsida, mida ma täna saan selleks teha, et tunda end veel õnnelikumalt? Mida saan ma täna ära teha, et minu lähedased tunneksid end hästi? Mida ma täna saan ära teha selleks, et meie kodu, kodu ümbrus, meie naabrid ja ülenaabrid ja kogu asum saaks ilusamaks, mõnusamaks ja turvalisemaks? 

 

Äkki ikka jõuame sihile? Veres on sündides saadud maailmaparandaja pisik, ja sellesse nakatunu ei saa nii lihtsalt alla anda! Silme eest erendab sõbralik, heatahtlik, toetav ja turvaline Kalamaja, kus inimesed on lahked ja head, kus tervitatakse ja naeratatakse, kui märgatakse abivajajaid ja lahendatakse koos kõik mured, kus koos korraldatakse kokkusaamisi igale vanusegrupile, kaasatakse kõiki ja igaüks panustab sellega, mis tal on. Oh, milline unistus! Me leiame ühel päeval selle ägeda Kalamaja vaimu ja vaibi, mis pakub rahuldust kohalikele ja tõmbab külalisi kui magnet. 

Ja varsti tulevad peidust välja meie kogukonna staarid – kõik need inimesed, kes on leidnud enese anded ja aarded, millega saavad panustada. Ja siis on meil avalik Kalamaja kogukonna aaretelaegas – sealt leiab nii tasuta ruume kui erinevaid ringide ja töötubade läbiviijaid, seal on mentorid ja ärimehed, kes hea meelega toetavad kunstiinimesi ja kunsti, on kunsti- ja kultuuriinimesed, kes hea meelega oma loominguga kogukonnale lisaväärtust loovad, seal on vabatahtlikud, kes eakaid külastavad, nendega jalutamas ja kultuurisündmustel käivad ja eakad, kes hea meelega noortele jutuõhtutel kamina või lõkke ääres oma kogemistest räägivad, jne, jne, jne…

Keskendume sellele, mis meil on, mitte sellele, mida meil ei ole

Keskendume sellele, mida saab, mitte sellele, mida ei saa! Kas ei ole mitte nii, et me saame seda, mis meil on, saame seda, millele keskendume – rikas saab rikkamaks, vaene jääb vaesemaks ning meie hoiak ja ellu suhtumine kujundab meie saatuse? 

Projekti käigus omandas meie jaoks päris suure tähenduse tugevustepõhise e ressursipõhise kogukonna arendamise idee, mille ideoloogiat käis 2024 aasta alguses Eestis külvamas rahvusvahelise haardega kogukonna ekspert Cormac Russell. 

Russelli teooria järgi oleme me veel Eestis faasis, kus inimeste algatus on minimaalne ja oodatakse teiste poolt ära tegemist, samas on meie sihiks, et inimesed tegutsevad koos ja naudivad koos ning kogukonna võimestajad ja riik oma esindajate abil toetab luues tingimused, et kogukonna tegemised saaksid sündida. Ehk jõuame sellesse faasi, kus initsiatiiv ei ole karistatav ja nn sädeinimesed ei põle sädeleva leegiga läbi, sest kogukond tahab saada aga mitte anda… 

Otsustasime, et meie projekti elluviimiseks kasutame hands on meetodit – me ei õpi koolipingis kogukonna võimestamise kompetentse, vaid teeme seda töö käigus, viies Kalamaja asumis kolme aasta jooksul läbi ressursipõhise võimestamise kolm etappi. Jah, kui kogukond kaasa ei tule, siis hindame olukorra ümber ja tegeleme muude asjadega. Iga asi sünnib ju omal ajal ja vägisi ei saa midagi sünnitada. 

Me ei taha õppida üksi vaid kaasame kõik, kes soovivad kaasatud olla – kõik, kes on kalamajakad ehk elavad ja/ või tegutsevad Kalamaja piirkonnas, kõik, kes on oma ameti tõttu riiklikul tasemel vastutavad selle eest, et kogukondade teke ja areng oleks toetatud just nii nagu on kirjas kahes olululises juhtkirjas, milleks on Heaolu arengukava 2023 – 2030 ja Eesti pikaajalist strateegia “Eesti 2035” 

Tegevusplaanis olevad tegevused muutuvad vastavalt muutustele ühiskonnas ja ühingu tegevuste tulemusena. Oleme protsessis tegutsedes ja Russelli vaateid analüüsides mõistnud, et

kuigi kogukonnas on alati vaja eestvedajaid, peab nn “tellimus” siiski tulema kogukonna poolt! 

Nagu eelpool mainitud, aktiveerub Eestis kogukond siiani eelkõige ühiste probleemide puhul. Sotsiaalse turvalisuse saavutamisel, mida ei saa meie ühing otseselt mõjutada, aktiveeruvad eeldatavalt ka kogukonnad ja soovivad ühiselt meelt lahutada, talguid korraldada jne (Näiteks nagu Norras). 

Eestis tegeleb suur osa ühiskonnast hetkel ellujäämise, ära- ja üleelamisega. Tugevustele (aaretele, kogukonna ressurssidele) keskendumine, aitab kogukonnas vajalikke asju ära teha, kuid see ei too kiireid muutusi inimeste hoiakutes ja on pikaajaline teadlik tegevus.

Neljakuise rännaku tulemusena, mil saime tänu KÜSKI toetusele oma ühinguga palju enam tuttavamaks ja õppisime kogukonna toimimismehhanisme, töötasime välja MTÜ Tänavafestival kogukonnatunde võimestamise kompetentside arendamise tegevuskava aastateks 2025 – 2028. Tegevuskavas kirjeldatud tegevuste abil tõstame ühingu liikmete ja koostööpartnerite kogukonna võimestamise kompetentse. 

Peamiseks tegevuste sihiks võtame Kalamaja kogukonna aktiveerimise. Selleks pakume teavet, algatame Kalamaja aaretelaeka – asumi asukoha ja inimestega seotud tugevuste fikseerimisega, loome keskkonna ja võimalused Kalamaja kogukonna liikmete kohtumisteks, aruteludeks, töötubades, meelelahutuslike kokkusaamiste korraldamiseks, innustame ja toetame algatusi ja koostööd.  

Sügav kummardus, kniks ja kraaps kõigile! 

Me täname kõiki, kes olid meiega sel neljakuusel rännakul kaasas, kes vastasid meilidele ja kõnedele, kes tulid kohale arvamusrännakule ja mõttetalgutele, kes toetasid heade sõnadega ja mõtlesid kaasa. 

• Suur tänu Põhja-Tallinna Linnaosa esindaja Tatjana Ojamaa, kes Sa olid alati nobe vastaja ja alati abiks nõu ja jõuga!
• Suur tänu Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi positiivsete süstide ja optimismi eest!
• Suur tänu Teoteatri esindajad ja
• suur tänu Kalju kirkiku esindaja, et olete alati kaasas kogukonda toetavate mõtete ja tegudega
• Suur tänu Kalamaja raamatukogu, et aitasite eakamatele infot jagada ja olite mõtetes meiega!
• Suure tänu kõikidele kalamajakatele, kes osalesid küsitlustes, aruteludes, mõttetalgutel ja arvamusrännakul!
• Suur tänu kogukonna hing Eha Paatsi, kes Sa lahkesti jagasid meiega oma teadmisi!
• Suur tänu Kogukonna arendajate kogukond, et oli kellega asju arutada!
• Suur tänu kõigile Kogukonnaveebi loojatele, et meil on koht, kus kohast abimaterjale, ideid ja innustust ammutada!

See on alles algus, mitte lõpp!  

Soovitan kuulata, kuidas keskenduda tugevustele ja mitte sellele, mis on halvasti – üks oskus ja tööriist, mis avab elus paljud lukus uksed. Cormac Russell, TEDxExeter: “Sustainable community development: from what’s wrong to what’s strong”

Autor: Katrin Aedma, Tänavafestival MTÜ

Toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital